Sõelumisomadused: süsiniku molekulaarsõelad kasutavad hapniku ja lämmastiku eraldamiseks sõelumisomadusi. Need sisaldavad tohutut mikropooride võrgustikku, mis võimaldab väikese kineetilise läbimõõduga molekulidel kiiresti pooridesse difundeeruda, piirates samas suuremate molekulide sisenemist.
Pooride suuruse reguleerimine: valmistamise ajal konstrueeritakse mikropooride jaotus molekulaarsete mõõtmete alusel, tavaliselt vahemikus 0,28–0,38 nm. See spetsiifiline pooride suuruse vahemik võimaldab hapnikumolekulidel kiiresti läbida, takistades samal ajal lämmastikumolekule, võimaldades seeläbi hapniku-lämmastiku eraldamist.
Adsorptsiooniprotsess: kui gaasisegu läbib süsiniku molekulaarsõela, toimivad makropoorid ja mesopoorid peamiselt kanalitena, mis transpordivad adsorptsiooniks mõeldud molekule (nt hapnikku) mikropooridesse ja ultramikropooridesse. Need mikropoorid ja ultramikropoorid moodustavad tegeliku mahu, kus toimub adsorptsioon.
Pressure Swing Adsorption (PSA): PSA lämmastiku genereerimise süsteemides toimivad adsorbendina süsiniku molekulaarsõelad, mis eraldavad lämmastikku otse suruõhust rõhu kõikumise põhimõttel. Surve all erinevad hapniku ja lämmastiku difusioonikiirused sõela sees oluliselt; suur hulk hapniku molekule adsorbeerub sõelale lühikese aja jooksul, samal ajal kui lämmastiku molekulid rikastuvad gaasifaasis, saavutades nii eraldumise.
Regenereerimine ja tsükkel: kuna süsiniku molekulaarsõelte hapniku adsorptsioonivõime varieerub märkimisväärselt sõltuvalt rõhust, vabastavad rõhu vähendamisel adsorbeeritud hapniku molekulid, regenereerides seeläbi sõela. See protsess toimub korduvalt, et tagada pidev lämmastiku tootmine.